Air Baltic sõlmis 2024. aasta septembris kokkuleppe kuni 257 miljoni euro suuruse sildfinantseerimise saamiseks, kandes rekordilist 25-protsendilist aastaintressi. See kallis võlakirjaemissioon on mõeldud likviidsuskriisi leevendamiseks ja ettevõtte ettevalmistamiseks börsiletulekuks ehk IPO-ks, peegeldades investorite kõrget riskitunnetust lennufirma finantsseisundi suhtes.
Air Balticu 25-protsendiline laen on erakorraline samm, mis näitab, et ettevõte vajas kiiret kapitali olukorras, kus tavapärased pangalaenud polnud kättesaadavad. Börsile pürgiv lennufirma ja selline intressimäär ei peaks samas lauses eksisteerima. Tavaolukorras jääb lennundussektori laenuintress selgelt alla kümne protsendi.
Tehing on struktuurilt lühiajaline sildfinantseerimine, mis on mõeldud ajutise rahavajaduse katmiseks. Finantseerimine toimub uute eelisjärjekorraga võlakirjade kaudu, mille lunastamistähtaeg on 26. veebruar 2027. Väljamaksed toimuvad kahes etapis: esmalt 180 miljonit eurot ja seejärel kuni 77 miljonit eurot täiendavate tingimuste täitmisel.
Peamised laenuandjad on Londoni varahaldusettevõte Polus Capital Management ja Iisraelis registreeritud Klirmark Capital 4. Need ei ole lennunduse strateegilised partnerid, vaid riskikapitali paigutajad. Nad nõuavad erakorralist tootlust vastutasuks kapitali eest ettevõttesse, mille turupositsioon on praegu ebastabiilne.
Tehingu anatoomia: eelisvõlakirjad ja Air Balticu 25-protsendiline laen
25-protsendine intress on signaal, et tavapärased kapitaliturud ei olnud nõus Air Balticut praegustel tingimustel finantseerima. Kui ettevõte maksab kaks korda kõrgemat intressi kui senised 14,5-protsendilised võlakirjad, on turu hinnang riskile järsult kasvanud. Paradoks on terav: IPO-ks valmistuv ettevõte kasutab instrumenti, mis seatud usalduse aktiivselt kahtluse alla.
25-protsendine intress on oma olemuselt strukturaalne signaal, mitte pelgalt hinnakiri.
Air Baltic emiteerib nn super senior võlakirju, mis annavad omanikele maksejõuetuse korral absoluutse eesõiguse. Selline valik kõneleb instrumendi olemusest selgemalt kui ükski reitinguagentuur. Laenuandja nõue kõige kõrgemale prioriteedile ja kõrgele intressile viitab soovile end maksimaalselt kindlustada.
Teine osamakse, 77 miljonit eurot, järgneb alles siis, kui avalikult täpsustamata tingimused on täidetud. See klausel jätab ettevõtte tegelikult laenuandja mängupõrandaks kuni lunastustähtajani. Kuna lunastamine peab toimuma 2027. aasta alguses, on ettevõttel refinantseerimiseks jäänud väga kitsas ajaaken.
Kriisi juured: sularaha nappus ja lennukipargi vähendamine
Ettevõte ei jõudnud 25-protsendilise laenuni üleöö, sest kriisi põhjused on kuhjunud kihtidena. Dublini börsil noteeritud varasemad võlakirjad kogumahuga 380 miljonit eurot tundusid omal ajal kallid. Praeguse intressitaseme hüpe näitab, et investorid hindavad riski täna kardinaalselt teisiti kui kolm aastat tagasi.
2024. aasta augustis lükkas Air Baltic edasi kahe intressimakse tasumise, kokku 28 miljonit eurot. Tegemist oli sularaha nappusega reaalses ajas, mitte raamatupidamisliku trikiga. Likviidsuskriis tekkis olukorras, kus finantskohustused kasvasid kiiremini kui äritegevus neid kanda suutis.
Uus äriplaan näeb ette lennukipargi vähendamist 54 lennukilt 36-le, mis on kolmandiku võrra vähem mahtu. Iga eemaldatud lennuk tähendab vähem liine ja väiksemat paindlikkust turul. See on ainus viis muuta rahavoog positiivseks enne, kui uus finantseerimine tuleb 2027. aastal tagasi maksta.
Läti riik ja Tallinna lennuühenduste tulevik
Läti riik on suuromanik, kelle strateegiline eesmärk on säilitada ka pärast IPO-t vähemalt vetoosalus. Kui Air Baltic peaks pankrotistuma, kahaneks Läti SKP hinnanguliselt 1,1 protsenti ehk ligikaudu 450 miljonit eurot. Riia rahandusministeeriumi jaoks ei olnud 25-protsendine intress valik, vaid alternatiiv maksejõuetusele.
Tallinna lennujaam on harjunud rolliga, kus Air Baltic täidab suure osa marsruudikaardist. Uus äriplaan, mis on sündinud laenusurve all, näeb ette mitme sihtkoha eemaldamist 2027. aasta suveplaanist. Lennufirma fokuseerib edaspidi vaid kõige kasumlikumatele liinidele, mis võib tähendada regionaalsete ühenduste harvenemist.
Eesti reisijate jaoks võib vähenev konkurents tähendada ajutist hinnatõusu suundadel, kus puuduvad otseühendused. Strateegiline risk on reaalne, sest suure vedaja taandumine loob vaakumi, mille täitmine võtab aega. Küsimus on, kas turg suudab ise pakkuda tasakaalustatud lahenduse või jäävad lennuühendused surve alla.
Sildfinantseerimine peab viima IPO-ni, kuid just siin peitub ringikujulise loogika oht. Laen on võetud maksejõuetuse vältimiseks enne börsiletulekut, kuid börsile minek on ainus usutav viis laenu refinantseerimiseks. Air Balticu 25-protsendiline laen peab leidma lahenduse enne 2027. aasta veebruari, vastasel juhul müüb ettevõte investoritele vaid riigi garantiid, mitte äriedu.
