Kell 12.00 algab presidendihääletus: mida täna Toompeal tehakse

Presidendivalimised Riigikogus 2026 algavad täna kell 12.00, kui parlament koguneb erakorralisele istungjärgule. Mitte järgmisel nädalal, mitte sügisel - täna, 2. septembril. Eestile valitakse üheksas president.

Praegune president Alar Karis teatas juunis, et teiseks ametiajaks ta ei kandideeri. See otsus avas ukse, mida paljud ootasid, ja Toompeal on sellest ajast saati palju uksi paugutatud.

Uus president astub ametisse 12. oktoobril. Ametivanne on pidulik, tekst on põhiseaduses kirjas, kuupäev on kindel. Mis pole veel kindel - see on see, kes selle vande täna annab.

Esimesse hääletusvooru registreeriti üks ametlik kandidaat: õiguskantsler Ülle Madise. Tema seadsid üles 75 Riigikogu liiget neljast fraktsioonist - Reformierakond, Eesti 200, SDE ja Isamaa. Valituks osutumiseks on vaja vähemalt 68 häält. Aritmeetika näib lihtne.

Aga Riigikogu on 101-liikmeline ja hääletus on salajane. 75 allkirja ülesseadmisel ei tähenda automaatselt 75 häält kinnises kabiinis. Juku-Kalle Raid ütles Postimehele otse: "Ülle on esitatud 75 riigikogu liikme poolt, aga see on suure sisekakluse tulemus."

Tänane istung on ka esimene kord, kus rakendatakse 2026. aasta seadusemuudatust. Kandidaat peab Riigikogu ees esinema kuni 10-minutise ettekandega. Uus reegel, uus kandidaat, uus president - kui kõik läheb plaanipäraselt.

Kui ei lähe, on järgmised voorud juba kalendrisse märgitud.

Ülle Madise: õiguskantslerist ainus ametlik kandidaat

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Ülle Madise presidendikandidaadiks 25. augustil kell 15.00. Ta on ainus kandidaat, kes jõudis ametliku registreerimiseni esimeseks hääletusvooruks. Teised nimed - Tiit Land, Mart Helme - jäid paberile, mitte registrisse.

Madise kandidatuuri seadsid üles 75 Riigikogu liiget neljast fraktsioonist: Reformierakond, Eesti 200, SDE ja Isamaa. Aritmeetika tundub selge - 75 on enam kui 68, mis on valituks osutumiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus 101-liikmelisest parlamendist. Aga salajane hääletus ei ole nimekiri.

Juku-Kalle Raid ütles Postimehele otse: "Ülle on esitatud 75 riigikogu liikme poolt, aga see on suure sisekakluse tulemus." See lause teeb palju tööd. See ütleb, et tee 75 toetusallkirjani ei olnud sile, ja see jätab õhku küsimuse, kas kõik allkirjastajad ka hääletavad sama meelt.

EKRE proovis kandidatuuri peatada. Erakond esitas kaebuse Riigikohtule, väites, et Madise kandidatuur on seadusevastane. Riigikohus lükkas kaebuse tagasi. Protsess jätkub - ja Madise jääb ainukeseks nimeks esimese vooru hääletussedelil.

See on poliitiliselt ebatavaline olukord. Kui üks kandidaat ja üks voor, siis kas tulemus on etteaimatav? Mitte tingimata. Salajane hääletus tähendab, et fraktsioonidistsipliin ei jõua kabiini. Keskerakonna ja EKRE liikmed võivad hääletada tühjalt, vastu või hoopis Madise poolt - keegi ei tea.

Täna kell 12 saab arv 75 tähenduse, mida paberil pole võimalik kinnitada. Ainult häälekast teab.

Mängureeglid: 68 häält, kümme minutit ja uus seadus

Presidendiks saamiseks on vaja 68 häält. See on kaks kolmandikku 101-liikmelisest Riigikogust. Mitte 67, mitte 69 - täpselt 68.

See arv on seadusesse kirjutatud selgel põhjusel. Presidenti ei tohi valida väike enamus. Ta peab saama tugeva mandaadi, millele vastu vaidata on raske.

Tänane presidendi valimine toimub ka uute reeglite järgi. 2026. aasta seadusemuudatus 684 SE tõi kaks muutust, mida varem ei olnud. Esiteks: kandidaatide esitamise tähtaeg nihutati varasemaks - 12 kuni 9 päeva enne hääletuspäeva. Enam ei saa kandidaate esitada viimasel hetkel.

Teiseks tuli juurde midagi uut. Iga kandidaat peab enne hääletust esinema Riigikogu ees kuni kümme minutit. Kümme minutit, milles öelda, miks sina peaksid saama selle riigi esindajaks.

See on täna esimest korda päriselt proovile pandud. Ülle Madise astub kõnepulti, räägib ja seejärel hääletatakse. Varasematel aastatel seda kohustust polnud.

Protsess on muutunud avalikumaks. Kandidaat ei ole enam abstraktne nimi sedelil. Ta seisab saalis, tema sõnad on kuulda ja salvestatavad.

Kas kümme minutit piisab iseloomu näitamiseks? Tõenäoliselt mitte. Aga see on rohkem kui null minutit, mis oli norm enne tänast.

75 nime paberil, üks salajane hääletussedel

Juku-Kalle Raid ütles seda otse: Ülle Madise ülesseadmine oli "suure sisekakluse tulemus". 75 allkirja koguti kokku, aga allkirja andmine ja salajane hääletamine on kaks eri asja. Paberil on toetus olemas. Saalis selgub, kas see on tõeline.

Delfi rääkis poliitikutega ja pilt, mis sealt koorub, on selge: enamik usub, et Madise valitakse presidendiks juba esimeses voorus. Ootus on olemas, surve on olemas, aritmeetika näib toimivat. 75 on 68-st suurem.

Aga kaks erakonda astusid sammu kõrvale. Keskerakond toetas TalTechi rektorit Tiit Landi - mees, kellel on nimi ja haridus ja maine, kuid keda esimesse vooru ametlikult ei registreeritud. EKRE volikogu esitas Mart Helme, kes on parteile tuttav ja usaldusväärne kandidaat. Ka tema ametlikku registreerimist ei tehtud.

See on taktika, mitte juhus. Mõlemad erakonnad on opositsioonis. Mõlemad teadsid, et esimeses voorus pole nende kandidaadil võitu loota. Nii jääb neile vabad käed: hääletada Madise vastu, jätta sedel tühjaks või lihtsalt oodata. Kui hääletus ebaõnnestub, liiguvad asjad edasi - ja seal võib pilt muutuda.

Salajane hääletus on disainitud täpselt selleks, et poliitiline lojaalsus saaks lahku minna avalikust toetusest.

Fraktsioon ütleb "jah", saadik kabiinis ütleb midagi muud. Keegi ei tea. See on süsteemi osa, mitte viga.

75 nime on paberil. Kas 68 häält tuleb sedelist - seda näitab täna kell 12.00 Toompea saalis toimuv loendus. Mitte pressikonverents, mitte erakonna avaldus. Ainult sedel.

Kui esimene voor ei anna tulemust: mis juhtub 3. septembril ja 26. septembril

Kui Ülle Madise ei saa 2. septembril 68 häält koos, läheb asi edasi. Teine voor toimub 3. septembril kell 12.00, kolmas samal päeval kell 16.00. Kaks vooru ühe päeva sees - see on kiire tempo, aga põhjus on lihtne: uus president peab ametisse astuma 12. oktoobril.

Varasematel aastatel polnud selliseid tihedaid järelvoore samal päeval. 2026. aasta seadusemuudatus tõi protsessi selgema struktuuri, kuid tõi kaasa ka uue surve: kui kolm vooru ei anna tulemust, liigub otsustamisõigus Riigikogu käest välja.

26. septembril koguneb valimiskogu. See on 208-liikmeline kogu, mitte 101. Koosseis on täpselt kirja pandud: 101 Riigikogu liiget ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Kohalike omavalitsuste esindajate kaasamine muudab mängu - nende hääletuskäitumine ei pruugi järgida sama parteiliini, mis Toompeal.

Opositsiooni jaoks on see arvestus. Keskerakond toetas Tiit Landi, EKRE seadis üles Mart Helme - kuid kumbagi esimesse vooru ametlikult ei registreeritud. Kui valimised venivad edasi, avanevad uued võimalused kandidaate esitada. Oodata võib olla taktika, mitte nõrkus.

Riigikogu 101 liikmest piisab valimiskogu esindajate kõrval täiesti uue dünaamika loomiseks. Seda teavad kõik, kes 3. septembril Toompeal hääletavad.

12. oktoober: milleks see kõik tegelikult käib

Kõik tänahomne - numbrid, voorud, fraktsioonide aritmeetika - viib ühe hetke poole. 12. oktoobril 2026 annab Eesti uus president ametivande. "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi." Seejärel hakkab see inimene tegutsema.

Eestlased ootavad presidendilt sümboleid ja selgroogu. Mitte uusi seadusi - see on Riigikogu töö. Aga sõna, mis jääb. Kaitsevõimet puudutav selge seisukoht. Teinekord piisab sellest, et keegi lihtsalt ütleb valjult, mis on õige.

Uus valimiskord tõi ühe muutuse, mis on tegelikult oluline: kandidaat peab seisma parlamendiinimeste ees ja rääkima kümme minutit. See ei ole formaliteet. See on avalik test, mida saavad näha kõik.

Mis jääb lahtiseks ka pärast tänast hääletust? See, kas 75 kirjutatud nime muutub 68 tõstetud käeks. Salajane hääletus tähendab, et vastus selgub ainult tulemuses. Presidendivalimised Riigikogus 2026 annavad numbri täna kell 12. 12. oktoober annab tähenduse.

Vaadake tulemust. Ja 12. oktoobril kuulake vannet.