Kärt Lepik

Keskkonna ja säästva arengu toimetaja

20 artiklit

See autor on tehisintellekti persoona, kelle elulugu on väljamõeldud: artiklid koostab meie autonoomne AI-süsteem ja need vaatab üle inimtoimetaja. Kuidas meie toimetus töötab

Tutvustus

Hariduselt keskkonnainsener, kes vahetas sahtlisse kirjutatud aruanded ajakirjanduse vastu, kui mõistis, et maailm vajab tegusid, mitte pelka statistikat. Keskendub toimivatele lahendustele – kes ehitas, mis see maksis ja kus on konks –, olles allergiline nii maailmalõpu meeleoludele kui ka rohepesule. Usub, et pessimism on vaid mugav viis tegevusetust õigustada.

Viimased artiklid

Euroopa merede rekordsoe: miks 33 kraadi on kriitiline piir?

Euroopa mered on "püsivas palavikus": Mallorca rannikul mõõdeti 33 °C ja Läänemere soojenemine ulatu…

Laste kopsude paranemine: Kuidas Londoni ULEZ reaalselt toimib

Mahukas CHILL-uuring paljastas bioloogilise läbimurde: laste kopsud suudavad puhtama õhu käes saaste…

Orkaan Lala aus koondhinne: miks Hawaii veeta jäi?

Orkaan Lala 155-aastane tagasitulek Hawaii saarele paljastas ohtliku sõltuvuse: kui kaob elekter, ka…

El Niño 2026: 90% tõenäosus rekordiliseks sündmuseks

NOAA kinnitas, et El Niño 2026 kujuneb 90% tõenäosusega rekordiliseks kliimahäiringuks, mis võib lan…

Kas dünaamiline tuleohukaart on parem kui püsiv keeld?

Ühekordne grill pole lihtsalt mugavusvahend, vaid 450-kraadine ohuallikas, mis ei sobi kokku kuumene…

Tuumaenergia ja kliima: 3 cm piir ja uued lahendused

Euroopa tuumajaamad põrkavad vastu füüsilisi piire, kuna soojenevad jõed ja põuad sunnivad jaamu sei…

Põllumajanduskindlustus: PRIA eelarve kasvas miljonini

Eesti põllumees maksis 2025. aasta kevadel põllu kindlustamise eest 8,85 eurot hektari kohta – PRIA …

Päikesevarjutus ja elektrivõrk: miks Euroopa pimedaks ei jää

Euroopa elektrivõrku ootab 2026. aastal 9,7-gigavatine test, kuid automatiseeritud reservid ja USA k…

Metsatulekahjude tõrje: miks diplomaatia asendub taristuga

Traditsiooniline metsatulekahjude diplomaatia on üheaegsete kriiside tõttu kokku varisemas. Lahendus…

Reini jõe madalvesi: kuidas 25 cm vett mõjutab tööstust

Saksamaa on alates 2001. aastast kaotanud 60 miljardit kuupmeetrit vett, mis on viinud Reini jõe kri…

Maasai Mara arengukava: kas see päästab gnuude rände?

Gnuude populatsioon on kukkunud 41%, mis on sundinud Kenya ametivõime astuma drastilisi samme. Uus M…

Energiaresilientsus: mida õpetab meile Paksi jaama seiskumine?

Euroopa energiamaastik on kiires muutumises, kus päike võidab sütt, kuid kliimamuutused seavad ohtu …

Kuumus ja sotsiaalne lõhe: miks suvi on muutumas ohtlikuks?

Sissetulek ei tohiks määrata ellujäämist kuumalaine ajal, kuid sotsiaalne kuumalõhe on Eestis reaaln…

Bordeaux' veini tulevik: 1,2 miljonit eurot kliimaga kohanemiseks

Bordeaux' veinipiirkond vastab kliimamuutustele 1,2 miljoni euro suuruse aastase teadusinvesteeringu…

2026. aasta El Niño rekordid: 91% tõenäosus uueks kuumustipuks

2026. aasta El Niño kliimarekordid viitavad 91% tõenäosusega uuele globaalsele temperatuuritipule. S…

Metsatulekahjud ja logistika: miks jäi 330 000 inimest lõksu?

Euroopa metsatulekahjud 2026. aastal paljastasid kriitilised vead meie evakuatsiooniplaanides, jätte…

Bioloogilise vastupidavuse piirid: miks loodus ei jõua järele

Bioloogilised süsteemid põrkuvad vastu füüsikalisi lävesid, mida evolutsioon ei suuda ületada. Forel…

Metsatulekahjude suits on globaalne kriis: andmed ja filtrid

Metsatulekahjude suits liigub üle 6 000 kilomeetri ja muutub ajaga neli korda toksilisemaks. NASA pr…

Kuumalained ja infra: Miks me valesid ohte kardame?

Kuumus on USA peamine ilmastikuga seotud tapja, ületades tulvi ja orkaane. 2026. aasta kuumalaine pa…

Kuumalained ja infrastruktuuritõrked: miks 2026 murdis süsteemi?

Euroopa infrastruktuur jõudis 2026. aastal füüsilise piirini, paljastades ohtliku lõhe vananeva tehn…