9. september 2026: üks kõne, üks otsus
Esmaspäev, 9. september. Martin Herem kinnitas ERR-ile, et astub kaitseministrina ametisse. Üks lause, mis muutis Eesti kaitsepoliitika pildi paari tunniga.
Ettepaneku tegi peaminister Kristen Michal - mitte partei bürokraatia, mitte koalitsiooniläbirääkimised, vaid ta ise isiklikult. "Mina ise nimetasin teda," ütles Michal Postimehele. Reformierakonna juhatus arutas kandidaadi nime, kuid otsuse taga oli üks inimene.
Ametlik kinnitus tuleb 15. septembril, kui Reformierakonna juhatus Heremi kandidatuuri formaalselt kinnitab. Seni on tegemist leppega, mitte allkirjaga.
Heremi tausta tunneb igaüks, kes on viimase kümne aasta jooksul Eesti kaitsepoliitikat jälginud. Kaitseväe juhataja aastatel 2018–2024, seejärel strateegiline nõunik kaitsetööstuses - mees, kes teab, millest räägib, kui juttu tuleb relvadest, hangetest ja piiride kaitsmisest.
Kuid see ei ole lihtsalt ühe kindrali karjääripööre. See on valik, mille taustal on tühi tool, rikutud hanked ja ministeeriumi sees peituv umbusaldus. Miks just Herem, miks just nüüd - sellele vastamiseks peame minema tagasi kuue päeva võrra, 3. septembrisse.
Miks eelmine minister lahkus: 70 miljonit eurot ja usalduse murd
Hanno Pevkur astus kaitseministri ametist tagasi 3. septembril 2026. Põhjus oli konkreetne: 70 miljoni eurone laskemoonahange, mille läbiviimine tekitas küsimusi nii protseduuride kui vastutuse kohta. Sellised summad ei kao poliitiliselt lihtsalt.
70 miljonit eurot on laskemoon, mida Eesti kaitsevägi vajab. Aga see on ka raha, mille hankimise lugu peab olema selge - igale maksumaksjale, igale koalitsioonipartnerile, igale liitlasele. Kui see selgus puudub, lahkub minister.
Pevkuri lahkumisega jäi ministeeriumi ja poliitilise juhtkonna vahele tühimik, mida ametlikus keeles nimetatakse usalduskriisiks. Praktikas tähendab see: keegi kantseleis ei olnud kindel, kellele ta vastutab, ja keegi poliitilistest juhtidest ei olnud kindel, mida ta tegelikult juhib. See on ohtlik olukord kaitsevaldkonnas, kus otsused on kiired ja vead kallid.
Heremi ülesandeks saab selle usalduse taastamine. Ta on juba öelnud avalikult, et kavatseb ministeeriumi sisejuhtimises läbi viia reformi, et poliitilise ja administratiivse tasandi vaheline suhe saaks selgeks. Millised täpselt need muutused on, ei ole veel teada.
Herem seadis ametisse asumise tingimuseks kantsler Kaimo Kuuse lahkumise - mehe, kelle all see usalduskriis süvenes. Kuuse viimane tööpäev on 15. september 2026.
See otsus näitab, et Herem mõistab probleemi asukohta. Kas ta mõistab ka lahendust, selgub hiljem.
Martin Heremi kaitseministri tingimused: 5% ja kantsleri lahkumine
Herem ei tulnud tühikätega. Enne kui pakkumine vastuvõetuks loeti, olid laual kaks selget nõuet.
Esimene: Eesti kaitse-eelarve peab püsima 5% tasemel SKP-st. See ei ole sihtarv tulevikuks, see on põhi, millest allapoole ei minda. Kes lubab kaitsekulu langeda, see ei saa tema koostööd.
Teine nõue on konkreetsem ja karmim: kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk peab lahkuma. Herem teatas avalikult, et ei soovi temaga koostööd jätkata. Valitsus andis järele. Kuuse viimane tööpäev on 15. september 2026.
Mis see tähendab tavainimesele? 5% SKP-st tähendab, et kaitse on eelarves prioriteet, millest isegi kitsastel aegadel ei kärpida. See on poliitiline kate lubadusele, et kaitsekulud ei hakka võistlema haiglate, koolide ja pensionidega ainult siis, kui keegi hakkab vali häälega küsima.
Heremi nõue vähendab seda riski, kuid ei kaota seda täielikult.
Kantsleri vabastamine enne ametisse asumist on aga midagi muud. Ministeeriumis on kantsler ametnik, kes hoiab ühte käes haldusjuhtimise ja teise käes pikaajalise mälu. Tema vahetamine on sisemine šokk, mis võtab aega ja ressursse. Otsus ise on Heremi oma, kuid makstud hind on meie kõigi.
Tingimuste seadmine enne ametisse astumist on Eesti poliitikas uus tava. Tavaliselt lepitakse tingimused kokku enne, kui avalik kinnitus tuleb. Siin toimus vastupidi: tingimused said avalikuks koos vastuvõtmisega.
Reformierakonna juhatus kinnitab Heremi kandidatuuri uuesti 15. septembril 2026. Selleks hetkeks on kantsler juba lahkunud.
Tingimuste seadmine enne ametisse astumist on Eesti poliitikas uus tava.
Kes on Martin Herem ja kust ta tuleb
Martin Herem juhatas Eesti kaitseväge aastatel 2018–2024. Kuus aastat. Kuus aastat, mille jooksul kasvas Eesti kaitse-eelarve, muutus sõjaline planeerimine ja lõpuks ka Euroopa julgeolekupilt. Tema nägu on eestlastele tuttav - mitte parteikoosolekutelt, vaid pressikonverentsidelt, kus räägiti tõsiselt tõsistest asjadest.
Herem on esimene kaitseväe juhataja, kes sai hariduse taasiseseisvunud Eestis. See ei ole väike detail. See tähendab, et tema mõttemaailm formeerus riigis, mis pidi ise oma kaitsekultuuri üles ehitama - ilma nõukogude ohvitseride koolituse pärandita.
Pärast kaitseväest lahkumist 2024. aastal läks ta erasektorisse. Milrem Robotics, Frankenburg Technologies - kaitsetööstuse ettevõtted, kus tema teadmised olid selgelt hinnatud. Samal ajal valiti ta Tartu Ülikooli "tulevikumõtte professoriks" õppeaastaks 2026/2027.
Kindralist akadeemik ja nõunik - see on teekond, mis kõlab rohkem Lääne-Euroopa poliitikaväliste ekspertide elulugude moodi kui midagi, mida Eesti on varem näinud.
Reformierakond hindab teda selgelt kõrgelt. Delfi juhtkiri nimetas Heremit "tõeliseks poliitiliseks jackpotiks" - harva kasutatakse selliseid sõnu kellegi kohta, keda peetakse kompromissikandidaadiks. Partei tahtis inimest, kelle usutavus tuleb mitte parteikaardist, vaid teenistusaastatest ja mainest.
Heremi tausta võib lugeda kahte moodi. Esiteks: siin on inimene, kes teab, mida riigikaitseaparaat seestpoolt vajab. Teiseks: siin on inimene, kes on viimastel aastatel töötanud täpselt nendele ettevõtetele, kellelt kaitseministeerium varustust ostab.
Mõlemad lugemised on õiged. Mõlemad on tähtsad.
Parteitu ekspert valitsuse toolil: mis see tegelikult tähendab
Herem rõhutas kohe alguses: Reformierakonnaga liitumine ei ole eeltingimus. See lause kõlab lihtsalt, aga see on strateegiliselt läbimõeldud. Erakond saab eksperdi, kes kannab mundrikandjaile omast autoriteeti, ilma et peaks vastutama tema poliitiliste vaadete eest.
Võrrelge seda tavalise erakondliku ministrivalikuga. Pevkur oli Reformierakonna oma mees - skandaal tabas otse erakonda. Herem on teistsugune konstruktsioon: tema maine on sõjaline, mitte poliitiline, ja see annab erakonnale teatava kaitsepuhvri.
Kuid pretsedent on teine pool sellest mündist. Kindral liigub otse poliitilisse tippu - see on uus nähtus Eesti demokraatia ajaloos. Tsiviilkontroll kaitseväe üle on põhimõte, mida NATO riikides peetakse puutumatuks.
Kui piiri hakkavad ületama inimesed mõlemalt poolt, muutub see piir hägusemaks.
Milrem Roboticsi taust lisab eraldi küsimärgi. Herem töötas pärast kaitseväest lahkumist strateegilise nõunikuna ettevõtetes, mis müüvad kaitsetehnikat - sealhulgas potentsiaalselt Eesti riigile endale. Keegi ei ole veel avalikult selgitanud, kuidas see huvide konflikt juriidiliselt lahendatakse.
Delfi juhtkiri nimetas Heremi Reformierakonna jaoks "tõeliseks poliitiliseks jackpotiks." See on aus hinnang. Kõrge toetusega ekspertkandidaat katab ühe erakonna valimishaavad ja annab ministeeriumi juhtimise uutele kätele.
Maksumaksja seisukohast on küsimus aga lahtine: kas eksperdi maine asendab läbipaistvust otsuste tegemisel?
Mis jääb veel vastamata: kantsler, professuur ja raha
Neli küsimust on vastamata. Need ei ole väikesed.
Esiteks: kes saab uueks kantsleriks? Kaimo Kuuse viimane tööpäev on 15. september 2026. Ministeeriumi seestpoolt tulev kandidaat toob järjepidevuse, väliselt tulijal on sõltumatus. Kumb valik eelistatakse, ei ole avalikkusele teada.
Teiseks: Heremi professuur Tartu Ülikoolis. Ta on valitud 2026/2027. õppeaasta "tulevikumõtte professoriks". Ministrikohustused ja professuuri kohustused ei mahu ühte ajakavasse. Kuidas seda lahendatakse, pole keegi selgitanud.
Kolmandaks: raha. Herem seadis tingimuseks kaitse-eelarve hoidmise 5% tasemel SKP-st. See on poliitiline kohustus, mille taga peab seisma konkreetne rahaline kate. Kust see raha tuleb ja millised teised eelarveread vähenevad, ei ole valitsus avalikult välja öelnud. Maksumaksja õigus seda teada on ilmne.
Neljandaks: ministeeriumi sisejuhtimise reform. Herem kavatseb taastada usalduse poliitilise ja administratiivse tasandi vahel. See on ilus fraas. Täpse plaanita jääb see lubadusteks.
Need ei ole pisiasjad. Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd. Professuur on lepinguline kohustus.
Viis protsenti SKP-st tähendab Eesti majanduse tänase suuruse juures miljardeid eurot. Vastamata küsimused ei kao iseenesest. Need tulevad tagasi eelarvearuteludes, Riigikogu komisjonides ja järgmise aasta hankeprotokollides.
Avalikkuse ülesanne on need küsimused esitada, kuni Martin Herem kaitseministrina neile vastab.
