Kaitsehangete usalduskriis Eestis puhkes, kui selgus, et riik maksis 70 miljonit eurot kogemusteta vahendajale suurtükiväe laskemoona eest, mida kunagi ei tarnitud. See on institutsionaalne paradoks, kus poliitiline ambitsioon ja riiklikud kontrollimehhanismid liikusid vastassuundades, jättes maksumaksja raha kaitseta.
Selle kriisi põhjustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) otsus usaldada 70 miljonit eurot maksumaksja raha India taustaga vahendajale ilma nõuetekohase kontrollita. 2. septembril 2026 astus kaitseminister Hanno Pevkur ametist tagasi, võttes poliitilise vastutuse ebaõnnestunud hanke eest. Süsteemne rike nõuab isiklikku tagajärge, kuid küsimus sisemisest kontrollivakuumist jäi esimesest tunnist vastuseta.
Skandaali tuum on leping Itaalias registreeritud firmaga Datasel S.R.L. RKIK sõlmis 2024. aastal mitu lepingut suurtükimürskude hankimiseks, mida rahastati Euroopa rahurahastu (EPF) kaudu. Datasel ei suutnud tarneid tagada ja nüüd on Eesti pöördunud Strasbourgi arbitraažikohtusse, et raha tagasi nõuda.
Endine kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lahkus ametist juba 2024. aasta juunis, viidates valitsuse suutmatusele täita 1,6 miljardi eurost laskemoonapuudujääki. See hoiatus oli selge signaal: surve oli tohutu, tarneahelad ülekoormatud ja turg täis kontrollimata vahendajaid. Kui vajadus on kiireloomuline ja järelevalve nõrk, on tulemus ennustatav.
Datasel S.R.L. anatoomia: India omanikud ja neli tühja lepingut
Itaalia aadressil registreeritud ettevõte tekitab esmapilgul usalduse Euroopa Liidu õigusruumi vastu, kuid Datasel S.R.L. puhul on see mulje eksitav. Ettevõte kuulub tegelikult India kaitsetööstuskonglomeraadile Neco Defence Munitions, mille võimekus suurtükimürske Euroopa mahus tarnida jäi tõendamata.
RKIK sõlmis 2024. aastal neli eraldi lepingut, kasutades Euroopa rahurahastu vahendeid, et kiirendada laskemoonavarude täiendamist Ukraina toetuseks. Lepingute väidetav kogumaht ulatus 150 miljoni euroni. See on summa, mis eeldab tarnijalt tõendatavat kogemust, tootmisvõimsust ja logistilist infrastruktuuri.
RKIK lõpetas kõik neli lepingut 2025. aasta lõpus, kuna kaup kas ei saabunud või ei vastanud kvaliteedistandarditele. Tšehhi firma STV Group oli hoiatanud juba 2024. aastal, et Datasel suudab pakkuda vaid kümnendiku kokkulepitud mahust. Hoiatusele ei reageeritud ja 70 miljonit eurot ettemakseid liikus vahendaja kontodele.
Kui riigiasutus suudab sõlmida 150 miljoni euro suuruse lepingu ilma tarnija taustakontrolli jälgedeta, tekib küsimus, mis tegelikult toimis.
Kontrollimehhanismide kokkuvarisemine ja kaitsehangete usalduskriis
Riigikontrolli audit tuvastas, et RKIK väljastas Dataseli lepingute raames põhjendamatuid ettemakseid ilma piisava finantskontrollita. Praktiline tagajärg oli ränk: ühe eksimuse käigus kanti 79,1 miljonit USA dollarit valele tarnijale. See viitab sellele, et maksumaksja raha liikus välja enne, kui keegi veendus tarne võimalikkuses.
Tšehhi kaitsetööstusfirma STV Group hoiatused Eesti valitsusele ei käivitanud mingit menetluslikku reaktsiooni. Tellija jätkas lepingust kinni pidamist vaatamata kaasneva riski selgele ja dokumenteeritud kinnitusele. Eiratud hoiatus tähendab praktikas teadlikku riskimist riigi rahaga.
RKIK-i praegune direktor Elmar Vaher kinnitas, et asutusel puuduvad dokumendid Dataseli taustakontrolli läbiviimise kohta. Tarnijat, kellele usaldati hiiglaslik ettemaks, ei ole võimalik rekonstrueerida läbi standardse protsessi. See ei ole halduslik lohakus, vaid süsteemse kontrollimehhanismi puudumine riigi rangeima taseme finantsjärelevalves.
Vastutuse geograafia: kes kirjutas alla ja kes lahkub?
Hanno Pevkuri tagasiastumine 2. septembril 2026 oli poliitiliselt kaalukas samm, kuid vastutuse ahel liigub ka ametkondlikul tasandil. Minister tegi ettepaneku vabastada ametist kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. Bürokraatlikes kriisides liigub vastutus sageli allapoole, jättes süsteemsed vead puutumata.
Magnus-Valdemar Saar, kes juhtis RKIK-i kuni 2025. aasta juulini, väidab, et kõik strateegilised otsused kooskõlastati ministeeriumi juhtkonnaga. Kui see väide peab paika, ei ole tegemist ühe ametniku kontrollimatusega, vaid terve otsustusahela süsteemse rikkega. See muudab poliitilise vastutuse piirjooned hägusaks.
Pevkur tunnistas, et ei lugenud lepinguid isiklikult läbi, kuna see ei kuulunud tema töökohustuste hulka. Ministri roll on poliitilise suuna seadmine, kuid kui süsteem on nii killustatud, et keegi ei näe tervikpilti, on see probleem iseenesest. Küsimus, kes andis lõpliku rohelise tule kogemusteta vahendajale, jääb endiselt vastuseta.
Euroopa mõõde: EL-i rahad ja komisjoni kontrollreid
Eesti nõuab Strasbourgi arbitraažikohtus Datasel S.R.L.-ilt kogu ettemakstud summat tagasi. See on õiguslik hädapidurite rakendamine, mitte strateegia, ja kinnitab, et süstemaatiline eelkontroll jäi tegemata. 70 miljonit eurot maksumaksja raha on nüüd määramatuks ajaks külmutatud.
Euroopa Komisjoni ametnikud saabuvad 2026. aasta septembris Tallinna kontrollima, kas Euroopa rahurahastu (EPF) vahendeid kasutati nõuetekohaselt. Kontrollimata hanked tekitavad praos, mis seab ohtu kogu mehhanismi usaldusväärsuse. Üksikud puudulikud hanked võivad õõnestada usaldust ühiste kaitseinvesteeringute suhtes kogu Euroopas.
Eesti on positsioneerinud end laskemoonakoostöö eestvedajana, kuid nüüd seisab see maine rahvusvahelise kriitika all. Strasbourgi arbitraaž võib raha tagasi tuua, kuid mainekahju on sügavam. Eesti usaldusväärsus Euroopa kaitsehangete partnerina sõltub nüüd auditi tulemustest.
Institutsionaalne käitumine kiirushangete ajastul
Venemaa agressioon Ukrainas tekitas mürsudefitsiidi, mis tõi turule vahendajad ilma igasuguse vastutuseta. Tšehhi firma STV Group suutis pakkuda vaid kümnendiku Dataseli lubatud mahust, mis on selge märk turu tegelikust seisust. Kontrollimata vahendajate turg on süsteemne risk, mida Eesti alahindas.
RKIK loodi kaitseostude professionaliseerimiseks, kuid kiirendatud protsessid tõid kaasa kontrolli kadumise. Taustakontrolli dokumentide puudumine ei ole juhuslik viga, vaid näitab institutsiooni käitumist suure surve all. Kiirus ei tohi tulla riikliku julgeoleku ja finantsdistsipliini arvelt.
Riigikontrolli audit ja 70 miljoni euro suurune kaotus tõestavad, et järelevalve lõdvendamine on strateegiline enesekahjustamine. Eesti peab tõestama, et suudab ületada seda kaitsehangete usalduskriisi ja taastada oma rolli Euroopa kaitsehangete arhitektuuris.
